Sellised laulusõnad kajavad mu peas, kirjutades oma loovuse blogisse esimest postitust :)
Mõte selline, et pühendaks algava sügis-talve loovusele. Ja valgusele. Peamiselt aga vaiksele olemisele, isetegemisele, enesearengule. Loodetavasti aitab loovuse valgus pimeda aja helgemaks muuta ja kevadeni rõõmsalt vastu pidada, võib-olla ka sisemiselt ärgata... Kes teab... Ja blogin
selleks, et oma tegemisi ja inspiratsioonisädemeid jäädvustada ja jagada.
Sügis on sel aastal lihtsalt imeilus! Päike särab endiselt veel soojalt, kolletuvad lehed sahisevad mõnusalt tuules ja kui palju on seeni. Uskumatu! Püüan käia metsas teadlikumalt kui varem, hoian oma meeled valla, et tajuda kogu looduse ilu ja olemust. Selleks tuleb vahepeal seente korjamises pause teha ning lihtsalt vaikselt olla. Ma ei oska seda isegi kirjeldada, milline õndsus metsarahust minusse voogab. Justkui loovuse hoovus... pehme, rõõmustav, innustav, jõuduandev...
Otsisin oma arvutist metsa pilti või midagi, mis seostuks sügisega. Ja leidsin selle, talvel Tais tehtud pildi, mis käivitas mu peas teatud ahela.
 |
| Khao Lak, Tai 2014 |
Tai loodus on erakordselt lopsakas ja väga erinev sellest, millega meie siin harjunud oleme. Neil ei ole talve ega sügist sellisena nagu siin, kus kõik puud külma tulles ühel ajal lehed maha heidavad. Seal on taimedel oma tsüklid, ühed õitsevad, teisel talvituvad, kolmandad on valmis vilju andma ja nii võib see olla ka ühel-samal liigil. Taaskord jääb minu mõistus alla looduse keerukusele ja arukusele. Lisaks on džunglis kõik nii tohutult suur, puud ülikõrged ja nende lehed... no see ajas lihtsalt naerma, milliste uskumatute kujude ja mõõtmetega lehti seal oli :) Kõike ei saagi mõista, aga saab tajuda. Looduse arukuse ja imelisuse tajumine muutis mind väga vaikseks ja tekitas suurt aukartust. Nüüd mul on ei ole nii suuri puid enam ümber vaja, et looduse arukust ja mõistatuslikkust tajuda, tunnen seda sama ka väikeses armasas kodumetsas käies. Ja siin vaikuses olles tajun, et see mets ei olegi tegelikult nii väike, vaid samuti oma olemuselt suur ja arukas, iseteadev, arenev, imeilus...
Sellisest lehest, mille mu laps džunglis üles korjas, inspireerituna sündis ilmselt mu eelmise kodu lamp. See oli tehtud vahapaberist jämedast traadist karkassile. Armas mu meelest. Ja valgus, mida ta andis, oli sume, pehme ja soe. Ideaalne romantiliseks õhtuks kui ainult küünaldest jäi väheks.
See lamp sümboliseerib minu jaoks hästi selle postituse sisu: loovust, valgust ja sügist :)
 |
| N. Ruul 2014 |
No comments:
Post a Comment